Wednesday, February 24, 2010

dabruneba tfilisis mzestan






                     dabruneba tfilisis mzesTan

                                                                             
                                                                                                  
   1889 wels, parizis msoflio bazrobaze, eifelis koSkis gamoCena simboluri niSani iyo kacobriobis cxovrebaSi manamde arnaxuli cvlilebebis dasawyisisa. miuxedavad koSkis zeaswrafuli da vertikaluri mdgomareobisa, imdroindeli progresuli azri mxolod horizontalurad viTardeboda da srulad moicavda social-politikur da kulturul-fsiqologiur aspeqtebs.
   darvinis, nicSes, froidis, marqsis ideebiT Segulianebuli, teqnikuri saSualebebiT aRWurvili, seqsualur safuZvlebamde gaSiSvlebuli, "adamiani-cxovelebisagan" Semdgari deklasirebuli socialuri erToba Tavqudmoglejili miemarTeboda "modernizebuli" momavlisken da am gzaze warsulis monapovarisgan qvas qvaze aRar tovebda.
    "manqana ufro mSvenieria, vidre nike samoTrakieli"-- italiuri futurizmis fuZemdeblis marinetis es sityvebi kargad gamoxatavs "industriuli" epoqis esTeTikur suliskveTebas. 
    frangi mxatvrebi leJe, duSami, brankusi xSirad stumrobdnen saaviacio qarxnebs, rogorc sagamofeno salonebs. WanWikebis, cilindrebis, xraxnebis Tvalierebis Semdeg isini axali impulsebiT ubrundebodnen SemoqmedebiT cxovrebas.
    mecnierebisa da teqnikis progresiT gamowveul aseT aRfrTovanebas mniSvnelovnad anelebda evropuli revoluciebisa da  omebis qartexilebi. maT gamomwvev mizezad xSirad saxeldeboda sazogadoeba da mmarTveli elita. aseTi damokidebuleba pacifisturad ganwyobil wreebs aiZulebda efiqraT damkvidrebuli faseulobebis radikalur cvlilebebze. sazogadoebrivi cxovrebis yvela sfero, maT Soris kulturac, am cvlilebebis mTavari samizne iyo.
   frangi mxatvris marsel duSamis mier, xelovnebis obieqtebad Cveulebrivi unitazisa da velosipedis borblis warmodgeniT, saTave daedo xelovnebis gagebis sruliad gansxvavebul princips. igive mxatvris "xulignuri intervencia" leonardo da vinCis "jokondaze",  misTvis wver-ulvaSis mixatviT, xazs usvamda istoriuli da samuzeumo faseulobebis ignorirebis tendencias. aSkara iyo, aseTi iniciativebiT evropeli avangardistebi samagieros uxdidnen maT Tanamedrove sazogadoebas da abaiburebdnen maTi kulturuli elitarulobis safuZvlebs.
  modiT, davtovoT pirveli msoflio omiT gaRizianebuli evropelebi da avangardizmis kidev erTi centris, ruseTis gavliT, 10-iani wlebis Tbilisisaken aviRoT gezi.
  1912 wlis, moskovis skandalurad cnobili,  "oslinni xvostis" gamofena ukve momxdari ambavia. gamofenaze warmodgenili niko firosmanaSvilis "mziT gamTbari" namuSevrebi siRaribisa da SimSilisagan gawamebul rus kubo-futuristebs Tbilisisaken epatiJeba. amitom, mogzauroba rusuli avangardis mamebis kompaniaSi mogviwevs (i. terentievi, a. kruCionixi, v. kamenski, o. mandelStami). romelTac Tbilisi mtkvarze gamarTul duqnebad warmoudgeniaT, sadac Rvinos da gemriel mwvads "rumianni" meduqne RvTaebrivi mowyalebasaviT arigebs.
  Tbilisi ki am dros sakuTari "koloritis" cvlilebis mdgomareobaSi imyofeboda. yaraCoxeli, kinto, berikaoba, hamqari, yaragiozas Teatri -- warmomavlobisa da kulturuli mravalferovnebis es saocrad sinTezuri garemo, kvlav gaxsnili iyo axali faseulobebis miasaRebad da asaTviseblad.
 qalaqis imdroindel cxovrebaSi, romelic efuZneboda rusul administracias, somxur savaWro-samrewvelo sistemas da qarTul saTavdaznauro sazoadoebas, nel-nela ikveTeboda evropaSi mimdinare kulturuli revoluciis niSnebi.
  "istoria kargad icnobs SemTxveviT, auxsnel gamonaklisebs. qarTuli avangardis aRmoceneba swored erT-erTi aseTi movlenaa"-- werda italieli profesori luiji magaroto Tavis gamokvlevaSi qarTuli avangardizmis Sesaxeb. am mosazrebiT venecieli profesori xazs usvamda erT lokalur sivrceSi, kerZod imereTsa da quTaisSi dabadebuli, xSir SemTxvevaSi erTmaneTis monaTesave poetebis aqtivobas, romlebmac didi roli iTamaSes 10-20 iani wlebis Tbilisis literaturul-kulturuli cxovrebis "evropuli gziT gamarTvaSi". saubaria "cisferyanwelebis" poetur jgufze, romelic 1915 wels quTaisSi Seiqmna da amave saxelwodebis periodul JurnalTan erTad male TbilisSi gadmoincvla.
  italieli xelovnebaTmcodnis mier qarTul avangardizmze, rogorc "auxsnel gamonaklisze" saubari gasagebia: evropaSi da saqarTveloSi 20-e saukunis dasawyisSi mimdinare kulturuli procesebis Sedarebisas,  principuli gansxvaveba imdenad didia, rom eWvic ki gepareba, ramdenad marTebulia erTidaigive saxeliT iwodebodes es ori fenomeni.
   Tumca,  "cisferyanwelebis" gamoCenas Tbilisis multikulturul sivrceSi Tavisi damoukidebeli safuZvlebi gaaCnda.
   cnobili ambavia, rom Tbilisi saukuneebis ganvmalobaSi aRmosavleTisa da dasavleTis gzagasayarze erT-erT umsxviles savaWro centrad iTvleboda. iyo periodebi, rodesac qalaqi damoukidebel politikur ereuladac arsebula, Tumca aseT mdgomareobas danarCeni samyarosgan misi izolacia arasodes gamouwvevia. Sesabamisad, Tbilisi yovelTvis mravalferovani iyo. istoriis ganvmalobaSi ar yofila SemTxveva, rom romelime eTnoss an kulturas gansakuTrebulad dominanturi roli eTamaSos qalaqis cxovrebaSi. arabul-sparsul-qarTul-somxuri kulturuli safuZvlebi ganapirobebdnen Tbilisis originalur saxes da qalaqi yovelTvis mtkivneulad ganicdida aseTi mozaikuri siWrelidan romelime detalis amovardnas.
  20-e saukunis dasawyisisaTvis Tbilisis "qarTuli mimarTuleba" ucnauri vakuumis mdgomareobaSi aRmoCnda. 1907 wels ilias mkvlelobiT marTlac "epoqa damTavrda didi". 60-iani wlebis legendaruli Taoba nel-nela tovebda asparezss.
zemoTnaxsenebi rusi avangardistebi ukve daZruli iyvnen Tbilisisaken, romlebic, miuxedavad keTilSobiluri miznebisa, mainc kulturuli eqspansiiT emuqrebodnen qalaqs. savaWro-samrewvelo kombinaciebSi dakavebuli somxuri mosaxleoba ki marto ver SeZlebda SeenarCunebina Tbilisis odindeli kulturuli balansi. miTumetes, rom qarTvel TavadaznaurTa axal Taobas raxania "menSevikur-bolSevikur" absurdze gaecvala Tavisi tradiciuli warmodgenebi.
  aseT fonze kidev ufro saocaria "loTi genia" niko firosmanaSvilis pirovneba, romelic ukanaskneli, magram auRebeli bastioniviT daitova Tbilisma sakuTari mravalferovnebis gadasarCenad. da kidev, namdvili Tbiliselebi, Zmebi kirile da ilia zdaneviCebi.
  swored am dros Semovida Tbilisis kulturul asparezze 13 "cisferyanweli" Zma,  raTa erTxel da samudamod miecaT qarTuli poeziisaTvis da zogadad qarTuli kulturisaTvis axali mimarTuleba. "cisferyanwelebis" gamoCena  alegoriulad viRacam, 13 asirieli mamis movlinebasac ki Seadara. raodenobis TanxvedrasTan erTad, mniSvnelovania im misiis gaazrebac, rac gulisxmobda TbilisSi arsebuli aRmosavluri da axali dasavluri kulturuli mimarTulebebis aucilebel SekavSirebas.
                 
                              "hafizis vardi me prudomis Cavde vazaSi,
                               besikis baRSi vrgav bodleris borot yvavilebs."

  "cisferyanwelTa" erT-erTi lideris tician tabiZis es sityvebi kargad asaxavs im tendencias, romelic jer didi poetebis saxelebisa da SemoqmedebiTi saxeebis aseTi kombinaciiT daiwyo da gagrZelda aRmosavlur-dasavluri kulturuli mignebebis ufro Rrma sinTeziT.
  amave dros, mxatvrebi kirile da ilia zdaneviCebi akeTeben genialur "aRmoCenas": isini aRfrTovanebuli arian firosmanis SemoqmedebiT da Zal-Rones ar iSureben, rom rac SeiZleba metad iyos cnobili misi arsebobis Sesaxeb. TviTon nikala ki, mis irgvliv atexil aJiotaJs ainunSiac ar agdebs da kvlav "Wiqa Rvinis fasad" ganagrZobs Sav muSambaze saocrebebis keTebas.
  "cisferyanwelebis" msgavsad, ilia zdaneviCs ukve dawyebuli aqvs aqtivoba xelovnebaSi axali tendenciebis damkvidrebis mizniT. rus futuristebTan erTad Camoylibebuli e.w. "41-e paralelis" mistiuri Teoria Tbilisuri avangardizmis erT-erTi mniSvnelovani mignebaa. i. zdaneviCis ganmartebiT, 41* simbolurad gamoxatavda "sivrcisa da sulis imgvar mdgomareobas, rodesac adamiani yovelgvari normisa da pirobisagan Tavisufalia".
   zdaneviCisa da rusi avangardistebis warmodgeniT, swored aseT sivrceSi mdebareobda Tbilisic (41-e geografiuli paraleli), sadac SemoqmedebiTi aqtivobisaTvis swored aseTi "ze-realuri" pirobebi iyo Seqmnili.
   albaT, mxolod mistiuri warmodgenebiT Tu axsni im gansxvavebas, rac axasiaTebda 10-iani wlebis Tblisur avangardizms, mis evropul da rusul analogiebTan SedarebiT.
   mTavari ganmasxvavebeli faqtori istorizmi da kulturuli memkvidreobaa. evropuli avangardis mier principulad uaryofil am faseulobebs, Tavisi ganviTarebis mTavar dasayrdenad acxadebda axali qrTuli kultura. Tuki evropelebs maTi warsulisadmi skeptikuri damokidebulebis mizezi gaaCndaT, qarTvelebi piriqiT, TavianT istoriul memkvidreobas yovelTvis zedmeti yuradRebiTac ki eqceodnen da arasodes miaCndaT is raime uaryofiTi social-politikuri kataklizmebis mizezad.
  warmoSobiT qarTveli an naxevradqarTveli (zdaneviCebi) xelovanebis SemTxvevaSi aseTi damikidebuleba gasagebia. magram, ra aiZulebda Tavis qveyanaSi skeptikuri da nihilisturi gamosvlebiT cnobil rus avangardistebs, Tbilisis kulturul garemoSi radikalurad gansxvavebuli pozicia daefiqsirebinaT? "sakmrisia ngreva, droa Seqmnis" (larionovi)-- bibliuri "qvaTa Sekrebis" aseTi aucilebloba, raRa Tbilisur asparezze igrZnes "daSlasa" da "danawevrebas" gadayolilma rusma kubo-futuristebma da suprematistebma?
  albaT, Cveneburi Rvino da "cvriani mwvadic" ar-ukanaskneli mizezia CrdiloelTa aseT "gakeTilSobilebaSi",  magram, 41-e paralelze mdebare qalaqis mistiuri fenomeni ufro sarwmunoa "dapirispirebuli elementebis" SemoqmedebiTad mogvarebis saqmeSi.
  "Cven gavwyviteT kavSiri mzesTan da gadavediT fsiqologiaSi da intimSi. pirveli ramac gamakvirva me dabrunebisas, amdeni xnis CrdiloeTSi tyveobis Semdeg, es aris dabruneba mzesTan"--werda 1923 wels qarTuli Teatris reformatori kote marjaniSvili da es sityvebi srulad Seefereba qarTveli "modernistebis" im Taobas, romelic 20-e saukunis 20-ian wlebSi gamoCnda asparezze da 10-ian wlebSi dawyebuli Tbilisuri avangardizmis pirdapiri memkvidre Seiqna. evropuli gamocdilebamiRebuli daviT kakabaZis, Salva qiqoZis, daviT gudiaSvilis, petre ocxelis, dimitri SevardnaZis, irakli gamrekelis Semoqmedeba swored "mzesTan" da sakuTar multikulturul safuZvlebTan dabrunebis sixaruliT iyo ganpirobebuli. da swored amaSia imdroindeli qarTuli kulturis gansakuTrebuli Zala.
  da kidev, 41-e paralelze TbilisTan erTad romi, madridi da niu-iorkic mdebareoben. Tu "cisferyanwelTa" erT-erT mTavar ideologs grigol robaqiZes verwmunebiT: "arsebobs erTgvari atmosferuli gavlena ideebisa". nurc es ukanaskneli mosazreba da nurc Tbilisis "xelsayreli" mdgomareoba nu gvafiqrebinebs, rom zemoTCamoTvlili qlaqebis maraqaSi TavisTavad, yovelgvari Zalisxmevis gareSe gavereviT.
  21-e saukunis 10-iani wlebis qarTul xelovnebas ganviTarebisaTvis, swored 100 wlis winaT mimdinare SemoqmedebiTi procesebisaTvis damaxasiaTebeli aqtivoba aklia. 

                                                                             
  
    
  
  
   

  
                        

No comments:

Post a Comment